Iceland Foods Ltd
versus
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet
Üldkohtu (seitsmes koda) 16. juuli 2025. aasta otsus
Euroopa Liidu kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Euroopa Liidu kujutismärk Iceland – Absoluutne kehtetuks tunnistamise põhjus – Kirjeldavus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt c)
Euroopa Liidu kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärk, mis koosneb eranditult märkidest või tähistest, mis võivad tähistada kauba või teenuse omadusi – Mõiste
(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punkt c)
(vt punktid 22 ja 23)
Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärk, mis koosneb eranditult märkidest või tähistest, mis võivad tähistada kauba või teenuse omadusi – Tähise kirjeldavuse hindamine – Kohanimed
(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punkt c)
(vt punktid 24–29, 46 ja 70)
Euroopa Liidu kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused – Kaubamärk, mis koosneb eranditult märkidest või tähistest, mis võivad tähistada kauba või teenuse omadusi – Kujutismärk Iceland
(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõike 1 punkt c)
(vt punktid 30, 36–39, 46–54, 58–63, 67 ja 69–71)
Kokkuvõte
Üldkohus tegi oma kohtuotsustes lahendi Euroopa riigi nime (ICELAND) kasutava kahe tähise kirjeldavuse kohta ja jättis Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) laiendatud apellatsioonikoja otsuste peale esitatud hagid rahuldamata põhjendusel, et need tähised kirjeldavad nendega hõlmatud kauba ja teenuste geograafilist päritolu või nende omadusi.
Hageja Iceland Foods Ltd esitas EUIPO‑le sõnamärgi ICELAND ja kujutismärgi Iceland registreerimise taotluse mitme kauba ja teenuse jaoks vastavalt 19. aprillil 2002 ja 12. veebruaril 2013. Seejärel esitati EUIPO tühistamisosakonnale teatava nende kaubamärkidega hõlmatud kauba ja teatavate nende kaubamärkidega hõlmatud teenustega seoses kõnealuste kaubamärkide (
1) kehtetuks tunnistamise taotlused. Tühistamisosakond rahuldas need taotlused kogu asjaomase kauba ja kõigi asjaomaste teenuste osas.
Seejärel esitas hageja tühistamisosakonna mõlema otsuse peale kaebuse. Laiendatud apellatsioonikoda jättis 15. detsembri 2022. aasta otsustega (edaspidi „vaidlustatud otsused“) need kaebused rahuldamata. Ta leidis, et asjaomane avalikkus, see tähendab Euroopa Liidu inglise keelt rääkiv lai avalikkus, tajub vaidlustatud kaubamärke kui viidet sellele, et nendega tähistatud kaup ja teenused pärinevad Islandilt, ja et neid tuleb pidada kirjeldavateks (
2). Olles tuvastanud, et selleks, et tähiseid ei saaks ELi kaubamärgina registreerida, piisab sellest, kui üks absoluutsetest keeldumispõhjustest on kohaldatav, asus laiendatud apellatsioonikoda seisukohale, et igal juhul, kui vaidlustatud kaubamärke tuleb hinnata ka nende eristusvõime seisukohast (
3), siis leitakse paratamatult, et neil puudub eristusvõime (
4).
5)
Üldkohtu hinnang
Üldkohus tuletas kõigepealt meelde, et on välistatud kahte liiki geograafiliste nimede registreerimine. Esiteks on välistatud selliste geograafiliste nimede registreerimine kaubamärgina, mis tähistavad konkreetseid geograafilisi kohti, mis on juba omandanud maine või tuntuse asjaomase kauba- või teenusekategooriaga seoses ja mis on seega asjaomase avalikkuse silmis selle kategooriaga seotud. Teiseks on välistatud selliste geograafiliste nimede registreerimine, mida võivad kasutada ettevõtjad ja mis tuleb jätta samuti ettevõtjatele kättesaadavaks asjasse puutuva kauba- või teenusekategooria geograafilise päritolu tähistamiseks.
Lisaks sedastas Üldkohus, et vaidlustatud kaubamärkide kirjeldavuse hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki selliseid asjakohaseid tegureid nagu Islandi ja selle omaduste teadmine ning seos kauba- ja teenusekategooriate ning vaidlustatud kaubamärkide vahel.
Sellega seoses märkis Üldkohus, et vaidlustatud kaubamärgid kasutavad sellise Euroopas asuva riigi nime, mis on suhteliselt hõredalt asustatud, kuid mille pindala on suurem kui mõnel liidu liikmesriigil ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) osalisriigil.
Üldkohus märkis, et sõna „Iceland“ tunneb märkimisväärne osa asjaomasest avalikkusest, mille moodustab liidu inglise keelt rääkiv lai avalikkus.
Lisaks kinnitas Üldkohus, et tõendid, millele laiendatud apellatsioonikoda tugines, tõendavad esiteks, et Island on keskkonnasõbralik, seda eeskätt arvukate maapõue- ja hüdroelektrijaamade tõttu; teiseks, et Island on populaarne turismisihtkoht, ja kolmandaks, et Island pakub laia valikut kaupa ja teenuseid ning tal on ühtlasi nendega seoses olulised ärisuhted EMP riikidega.
Üldkohus märkis samuti, et arvesse tuleb võtta vaidlustatud kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäeval esinenud asjaolude kogumit, sealhulgas ka tulevikule suunatud lähenemisviisi arvestades, ning mitte piirduda üksnes „maine“ küsimusega, mis on Islandil asjaomase avalikkuse seas või mis tal võib tulevikus vaidlustatud kaubamärkidega tähistatud kauba ja teenustega seoses tekkida. Peale selle on Islandi erinevad omadused olulised selle kindlakstegemisel, mil määral võib asjaomase kauba või asjaomaste teenuste geograafiline päritolu olla asjaomase avalikkuse silmis sellise kauba või nende teenuste kvaliteedi või muude omaduste hindamisel asjakohane. Samadel põhjustel leidis Üldkohus, et laiendatud apellatsioonikoda võttis õigustatult arvesse majanduslikku jõukust, hinnates sealhulgas sisemajanduse koguprodukti, kvalifitseeritud tööjõudu ja ka erinevate tööstusharude olemasolu, kuna need kriteeriumid võisid võimaldada kindlaks teha, kas Island võib asjaomase kauba ja asjaomaste teenuste osas muutuda tuntuks või mainekaks geograafilise päritolu kohana.
Mis puutub taimset ja loomset päritolu toitu ning inimtoiduks mõeldud vedelikke, siis leidis Üldkohus, et vaidlustatud kaubamärgid on sellise kauba puhul kirjeldavad. Nii tootis ja eksportis Island vaidlustatud kaubamärkide registreerimise kuupäeval sellist kaupa ning võis toota ka muud kaupa, mistõttu võidakse juhul, kui mingisugust sellist kaupa turustatakse vaidlustatud kaubamärkidest ühe all, seda tajuda sellest riigist pärinevana. Pealegi, isegi kui asuda seisukohale, et praegu ei moodusta toiduainete eksport Islandilt just väga olulist osa tema koguekspordist, asus Üldkohus seisukohale, et see väide ei võimalda seada kahtluse alla kirjeldavat seost kaubamärkide ja asjaomase kauba vahel, kuna see ei võta arvesse tulevikunägemust seosest, mis võib mõistlikult tekkida vaidlustatud kaubamärkide ja asjaomase kauba vahel.
Lõpuks tõdes Üldkohus, et laiendatud apellatsioonikoda analüüsis üksikasjalikult vaidlustatud kaubamärkide kirjeldavust seoses kogu asjaomase kauba ja kõigi asjaomaste teenustega. Veel lisas ta kujutismärgi Iceland (
6) kohta, et vaidlustatud kaubamärgi tüpograafia ega värvus ei anna sellele ebatavalist ega silmatorkavat toimet. Selle kaubamärgi sõnaline osa on nimelt kujutatud standardses valgete tähtede kirjastiilis ilma mingi tüpograafilise eripärata. Kuigi on tõsi, et see on paigutatud punasele, oranžile ja kollasele ristkülikukujulisele taustale, millest jääb kollase ja oranži mõjul mõnevõrra mahapestud mulje, on värviline, eelkõige oranž ja kollane taust reklaamis ja pakenditel levinud, mistõttu tarbija peab seda kaunistuselemendiks. Neil asjaoludel on vaidlustatud kaubamärgi kujutisosad mõeldud üksnes kõnealuse kaubamärgi sõnalise osa esiletoomiseks ega muuda kuidagi viimati nimetatud osa kirjeldavat sisu.
7), mis käsitleb kaubamärgi mõju piirangut, mis võimaldab tagada nimetuse „Iceland“ kasutamise Islandi üksustele, siis tuletas Üldkohus meelde, et selle sätte eesmärk on eeskätt reguleerida küsimusi, mis tekivad, kui registreeritud on kaubamärk, mis koosneb tervikuna või osaliselt geograafilisest nimetusest, ja see ei anna kolmandatele isikutele õigust sellist nimetust kaubamärgina kasutada, vaid tagab üksnes, et kolmandad isikud võivad seda kasutada kirjeldavalt, see tähendab tähistamaks geograafilist päritolu, tingimusel et seejuures järgitakse ausat tööstus- ja kaubandustava. Pealegi ei võimalda asjaolu, et määruse nr 40/94 artikli 12 punkt b tagab, et iga ettevõtja võib vabalt kasutada kauba ja teenuste omadusi tähistavaid tähiseid, tagada selle määruse artikli 7 lõike 1 punkti c aluseks oleva üldise huvi kaitset. Vastupidi, see asjaolu toob veelgi enam esile huvi selle vastu, et määruse nr 40/94 artikli 51 lõike 1 punktis a koostoimes selle määruse artikli 7 lõike 1 punktiga c sätestatud keeldumispõhjust – mis pealegi on absoluutne – kohaldataks tõepoolest kõigile tähistele, mis võivad tähistada kauba või teenuste mõnda omadust, mille jaoks kaubamärk on registreeritud.
1) Kaup ja teenused kuuluvad märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni 15. juuni 1957. aasta Nizza kokkuleppe klassidesse 7, 11, 16, 29–32 ja 35.
2) Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta ( EÜT 1994, L 11, lk 1 ; ELT eriväljaanne 07/01, lk 146) artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses, millest sai hiljem nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 ELi kaubamärgi kohta ( ELT 2009, L 78, lk 1 ) artikli 7 lõike 1 punkt c, mis on nüüd asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määruse (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta ( ELT 2017, L 154, lk 1 ) artikli 7 lõike 1 punktiga c.
3) Eespool viidatud määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses, millest sai hiljem eespool viidatud määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b, mis on nüüd asendatud eespool viidatud määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punktiga b.
4) Laiendatud apellatsioonikoda jättis hilinenud esitamisest tingitud vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata kehtetuks tunnistamise taotlejate väite, et need kaubamärgid on vastuolus avaliku korraga (määruse nr 40/94 artikli 51 lõike 1 punkti a (hiljem määruse nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkt a, nüüd määruse 2017/1001 artikli 59 lõike 1 punkt a) koostoimes määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktiga f (hiljem määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt f, nüüd määruse 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkt f) tähenduses). Seega ei analüüsinud seda küsimust ei apellatsioonikoda ega hiljem ka Üldkohus.
5) Kohtuasi Iceland Foods vs . EUIPO – Íslandsstofa (Promote Iceland) jt (ICELAND) (T‑105/23), mis käsitleb sõnamärki ICELAND ja kohtuasi Iceland Foods vs . EUIPO – Icelandic Trademark (Iceland) (T‑106/23), mis käsitleb kujutismärki Iceland.
6) 16. juuli 2025. aasta kohtuotsus Iceland Foods vs. EUIPO – Icelandic Trademark (Iceland) ( T‑106/23 , EU:T:2025:730 ).
7) Hiljem määruse nr 207/2009 artikli 12 punkt b, nüüd määruse 2017/1001 artikli 14 punkt b.
Tekstas iš mūsų archyvo (Europos Sąjungos leidinių biuro „Cellar“ duomenys). Commission Decision 2011/833/EU — free reuse incl. commercial; attribution to EUR-Lex / Court of Justice of the European Union required; EUR-Lex is not the authentic record of the Court.