9oktoobri 1979. aasta kohtuotsus
A. Põhifaktid
Pr Airey abikaasa, kes oli eelnevalt süüdi mõistetud vägivallategudes naise suhtes, lahkus 1972.
aasta juunis nende Corkis asunud ühisest kodust. Seejärel ei ole ta sinna tagasi pöördunud.
Iirimaal ei peeta abielulahutust abielu lõppemise aluseks. Abikaasa võib siiski vabastada
kooselukohustusest abikaasade vahel sõlmitud abielusuhete lõpetamise lepinguga või üksnes
High Court'i antud abielusuhete kohtuliku lõpetamise määrusega. Pärast ebaõnnestunud katseid
jõuda oma abikaasaga kokkuleppele, selleks et sõlmida abielusuhete lõpetamise leping, on pr
Airey alates 1972. aastast püüdnud saada kohtumäärust. Konsulteerinud mitme advokaadiga, ei
suutnud ta siiski leida kedagi, kes oleks nõustunud teda esindama. Käesoleval ajal ei ole tasuta
õigusabi abielusuhete kohtulikuks lõpetamiseks Iirimaal kättesaadav ning pr Airey ei suuda ise
tasuda kohtukulusid.
B. Menetlus Euroopa Inimõiguste Komisjonis
Oma 4. juuni 1973. aasta kaebuses Komisjonile väitis pr Airey muu hulgas,
et on rikutud:
Oma 9. märtsi 1978. aasta ettekandes avaldas Komisjon arvamust, et:
http://www.nlib.ee/ENIDK/lahend_1.html (1 of 13) [11/05/2001 08:49:53] Euroopa Nõukogu Tallinna Info- ja Dokumendikeskus The Information and Documentation Centre on the Council of Europe, Tallinn
16Valitsus väitis enda kaitseks, et pr Airey kaebus on vastuvõetamatu esiteks selge
põhjendamatuse tõttu ja teiseks seepärast, et pr Airey ei olnud ammendanud kõiki siseriiklikke
õiguskaitsevahendeid.
Kuigi Kohus on kahtlemata pädev otsustama kõigi menetluse käigus tõusetuvate faktiliste või
õigusküsimuste üle, ei kuulu Komisjoni arvates Kohtu pädevusse see, et otsustada, kas Komisjon
eksis, lugedes kaebuse vastuvõetavaks. Komisjoni esindaja avaldas kohtuasja arutamisel
arvamust, et vastuvõetavuse otsusega seotud küsimused vaatab Kohus läbi kui asjaga seotud
sisulised küsimused, mitte ei tee seda apellatsioonikohtu pädevuses.
17Kohus on selles valdkonnas kehtestanud kaks põhimõtet. Esiteks, Komisjoni otsuse peale,
millega kaebus loetakse vastuvõetavaks, ei saa edasi kaevata; teiseks, kui kohtuasi on esitatud
Kohtule, on Kohtul täielik jurisdiktsioon ja ta võib otsustada selliste eelnevalt Komisjoni ees
tõusetunud küsimuste üle nagu vastuvõetavus (vt inter alia 6. septembri 1978. a Klassi jt
kohtuotsus. - Seeria A , nr 28, lk 17, punkt 32). Nende põhimõtete ühendamine näitab, et
niisuguseid küsimusi arutades ei tegutse Kohus apellatsioonikohtuna, vaid lihtsalt tuvastab, kas on
täidetud tingimused, mis võimaldavad tal asja sisuliselt käsitleda.
18Valitsuse poolt Kohtule esitatud väide, et kaebuse põhjendamatus on selge, ei tõstata
tegelikult küsimust nimetatud tingimuste kohta. See piirdub väitega, et vastustava riigi vastu
puudub isegi prima facie kohtuasi . Selline väide on vastuväide, mida Komisjon peab arvestama
enne vastuvõetavuse üle otsustamist (konventsiooni artikli 27 lõige 2); kui Komisjon on kord mõne
sellise vastuväite tagasi lükanud, on ta pärast asja tehiolude läbivaatamist tavaliselt kohustatud
avaldama arvamust, kas rikkumine on aset leidnud või mitte (artikkel 31). Teiselt poolt ei ole selge
põhjendamatuse kohta tehtud otsuse eristamine rikkumist eitavast otsusest oluline Kohtu jaoks,
kelle ülesanne on lõplikult otsustada, kas asjaomane riik on konventsioonist kinni pidanud või seda
rikkunud (artiklid 50, 52 ja 53).
Sama põhimõtet ei kohaldata siseriiklike õiguskaitsevahendite ammendamata jätmise kohta
avaldatud seisukoha suhtes. Artiklis 26 sisalduv norm "vabastab riigi vastutusest rahvusvahelises
organis oma tegude eest, kui tal ei ole enne olnud võimalust asi oma õigussüsteemi kaudu korda
ajada" (18. juuni 1971. a De Wilde'i, Oomsi ja Versypi kohtuotsus. - Seeria A, nr 12, lk 29, punkt
50); see kehtib õigusliku võimaluse kohta kasutada riigi konventsioonist tulenevat vastutust. Seega
on selge, et kõnealune seisukoht võib tõstatada küsimusi, mis erinevad väidetava rikkumisega
seotud sisulistest küsimustest.
Järelikult ei pea Kohus tegema otsust valitsuse esimese esmase kaitseväite kohta, vaid peab
otsustama teise suhtes; pealegi esitas valitsus selle hilisema kaitseväite Komisjonis, seega ei ole
tegemist vastuväiteõigusest ilmajätmisega (vt eespool nimetatud De Wilde'i, Oomsi ja Versypi
kohtuotsus, lk 30, punkt 54).
19Valitsuse arvates on kaebaja jätnud ammendamata mitmesugused siseriiklikud
õiguskaitsevahendid.
a) Esiteks väidab valitsus, et kaebaja oleks võinud sõlmida oma abikaasaga abielusuhete lõpetamise lepingu või oleks võinud taotleda 1976. aasta akti alusel tõkestusmäärust või elatist (vt
punktid 10 ja 12).
Kohus rõhutab, et ainukesed õiguskaitsevahendid, mille kasutamist konventsiooni artikkel 26
nõuab, on väidetava rikkumise suhtes kohaldatavad õiguskaitsevahendid. Pr Airey poolt väidetav
rikkumine seisneb selles, et tema kohtuasjas ei taganud riik võimalust pöörduda kohtusse
abielusuhete kohtuliku lõpetamise taotlemiseks. Sellist võimalust ei taga ei abielusuhete
lõpetamise leping ega ka tõkestusmäärus või määrus elatise kohta. Järelikult ei saa Kohus
aktsepteerida kaitseväite esimest osa.
b) Teiseks rõhutab valitsus asjaolu, et kaebaja oleks võinud pöörduda High Court'i ilma advokaadi abita. Samuti väidab ta, et abielusuhete kohtuliku lõpetamisega ei saavuta kaebaja midagi.
Kohus osutab, et rahvusvaheline õigus, millele selgesõnaliselt viitab artikkel 26, nõuab üksnes
http://www.nlib.ee/ENIDK/lahend_1.html (2 of 13) [11/05/2001 08:49:53] Euroopa Nõukogu Tallinna Info- ja Dokumendikeskus The Information and Documentation Centre on the Council of Europe, Tallinn
pöördumist niisuguste õiguskaitsevahendite poole, mis on "asjaomastele isikutele kättesaadavad
ja … piisavad, teiste sõnadega, on võimelised osutama õiguste kaitset nende kaebuse puhul" (vt
eespool nimetatud De Wilde'i, Oomsi ja Versypi kohtuotsus, lk 33, punkt 60). Kohus ei saa siiski
otsustada, kas pr Aireyle avatud võimalus ise oma kohtuasja ajada tähendab "siseriiklikku
õiguskaitsevahendit" eespool osutatud tähenduses, tegemata samal ajal otsust pr Airey artikli 6
lõike 1 alusel esitatud kaebuse sisu kohta, nimelt High Court'i pöördumise reaalse võimaluse
väidetava puudumise kohta. Argument, et abielusuhete kohtulik lõpetamine ei too kaebajale kasu,
on samuti tihedalt seotud tema kaebuse teise aspektiga, nimelt, kas kaebajale tekitati tegelikku
kahju. Seetõttu ühendab Kohus kaitseväite ülejäänud osa arutamise sisulise arutamisega.
20Artikli 6 lõige 1 on järgmine:
"Igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle
otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja
erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitustega institutsioonis. Kohtuotsus
kuulutatakse avalikult, kuid ajakirjanikke ja üldsust võidakse demokraatlikus ühiskonnas
eemaldada kas kogu või osast protsessist kõlbluse, avaliku korra või riigi julgeoleku huvides või
kui seda nõuavad alaealise huvid või osapoolte eraelu kaitse või erilistel asjaoludel, kus avalikkus
võib kahjustada õigusemõistmise huve, ulatuses, mis on kohtu arvates vältimatult vajalik."
Pr Airey tsiteerib 21. veebruari 1975. a Golderi kohtuotsust (seeria A, nr 18), milles Kohus leidis, et
nimetatud lõige sisaldab õigust pöörduda kohtusse tsiviilõiguste ja -kohustuste
kindlaksmääramiseks; pr Airey on arvamusel, et kuna tõkestavalt kõrged kohtukulud takistasid
teda pöördumast High Court'i abielusuhete kohtuliku lõpetamise taotlemiseks, siis rikuti eespool
nimetatud sätet.
Kõnealuse väite sisu aktsepteeris Komisjon ühehäälselt, kuid valitsus vaidlustas selle.
21Kaebaja soovib saada abielusuhete kohtuliku lõpetamise määrust. Kahtlemata on abielusuhete
lõpetamise menetluse tulemus "isiklike õiguste ja kohustuste suhtes otsustav" ja järelikult a fortiori
"tsiviilõiguste ja -kohustuste" jaoks artikli 6 lõike 1 tähenduses; seetõttu on käesolevas kohtuasjas
kohaldatav artikli 6 lõige 1 (vt 28. juuni 1978. a Königi kohtuotsus. - Seeria A, nr 27, lk 30 ja 32,
punktid 90 ja 95). Seda punkti Kohtus ei vaidlustatud.
22"Artikli 6 lõige 1 tagab igaühele õiguse pöörduda oma tsiviilõigusi ja -kohustusi käsitleva
nõudega kohtusse või õigusemõistmise volitustega institutsiooni" (eespool nimetatud Golderi
kohtuotsus, lk 18, punkt 36). Järelikult artikli 6 lõikes 1 sisaldub pr Airey jaoks õigus pöörduda High
Court'i abielusuhete kohtuliku lõpetamise taotlemiseks.
23Sellega seoses on otstarbekohane kaaluda valitsuse väidet, et kaebaja ei saavuta
abielusuhete kohtuliku lõpetamisega midagi (vt punkti 19 alapunkt b).
Kohus lükkab sellise mõttekäigu tagasi. Abielusuhete kohtulik lõpetamine on Iiri õigusega ette
nähtud õiguskaitsevahend, mis peab sellisena olema kättesaadav igaühele, kes vastab seadusega
ettenähtud tingimustele. Millist õiguskaitsevahendit taotleda, see jääb isiku valida; järelikult: isegi
siis, kui oleks õige, et pr Airey valitud õiguskaitsevahend sobib talle konkreetse olukorra puhul
vähem kui mõni teine, ei ole kõnealune valitsuse väide
asjakohane.
24Valitsus väidab, et kaebajal on võimalik pöörduda High Court'i, sest ta võib pöörduda selle
kohtu poole ilma advokaadi abita.
Kohus ei loe seda võimalust iseenesest küsimust lahendavaks. Konventsioon pole mõeldud
teoreetiliste või illusoorsete õiguste, vaid reaalsete ja kehtivate õiguste tagamiseks (vt mutatis
mutandis 23. juuli 1968. a "Belgia keelte" kohtuotsus. - Seeria A, nr 6, lk 31, punktid 3 in fine ja 4;
eespool nimetatud Golderi kohtuotsus, lk 18, punkt 35 in fine; 28. novembri 1978. a Luedicke,
Belkacemi ja Koçi kohtuotsus. - Seeria A, nr 29, lk 17-18, punkt 42; 13. juuni 1979. a Marckxi
kohtuotsus. - Seeria A, nr 31, lk 15, punkt 31). Eelkõige kehtib see kohtusse pöördumise õiguse
kohta, pidades silmas, kui kesksel kohal on demokraatlikus ühiskonnas õigus asja õiglasele
kohtulikule arutamisele (vt mutatis mutandis 17. jaanuari 1970. a Delcourti kohtuotsus. - Seeria A,
nr 11, lk 15, punkt 25). Seetõttu tuleb tuvastada, kas pr Airey pöördumine ilma advokaadi abita
http://www.nlib.ee/ENIDK/lahend_1.html (3 of 13) [11/05/2001 08:49:53] Euroopa Nõukogu Tallinna Info- ja Dokumendikeskus The Information and Documentation Centre on the Council of Europe, Tallinn
High Court'i oleks olnud tõhus selles mõttes, et ta suutnuks esitada oma kohtuasja õigesti ja
piisavalt hästi.
Kohtuasja suulise arutamise käigus avaldasid valitsus ja Komisjon selles küsimuses vastandlikke
seisukohti. Kohtule on selge, et kaebaja oleks olnud halvemas olukorras, kui tema abikaasat oleks
esindanud advokaat, teda ennast aga mitte. Olenemata valitsuse poolt rõhutatud abist, mida
kohtunikud osutavad isiklikult kohtuasja ajavale isikule, ei ole niisugusest võimalusest hoolimata
Kohtu arvates reaalne oletada, et sellesisulises tsiviilvaidluses oleks kaebaja suutnud oma
kohtuasja iseseisvalt tõhusalt ajada.
Abielusuhete kohtuliku lõpetamise määrust ei ole Iirimaal võimalik saada District Court'ist, kus
menetlus on suhteliselt lihtne, vaid üksnes High Court'ist. Iiri perekonna-õiguse spetsialist härra
Alan J. Shatter peab High Court'i pöördumist kõige raskemaks, seda mitte üksnes seepärast, et
"kohtus esindamise tasud on selle kohtu puhul väga kõrged", vaid ka asjaolu tõttu, et
"kohtumenetluse algatamise kord … on keeruline eelkõige nende kohtuasjade puhul, mille
alustamiseks tuleb esitada hagiavaldus", nagu on vaja teha abielusuhete lõpetamise puhul.
(Family Law in the Republic of Ireland, Dublin 1977, lk 21.)
Pealegi lisandub sellist liiki tsiviilvaidluse puhul õigusküsimuste keerukusele ka vajadus tõendada
abielurikkumist, loomuvastast käitumist või - nagu käesolevas kohtuasjas - julmust; faktide
tuvastamiseks võib vaja minna eksperdi arvamust ning tuleb leida, välja kutsuda ja üle kuulata
tunnistajaid. Veelgi enam, abieluvaidlustega kaasneb sageli emotsionaalne pinge, mis on vaevalt
ühitatav objektiivsusega, mida kohtus kaitsjana esinemine eeldab.
Sel põhjusel loeb Kohus ebatõenäoliseks, et pr Airey olukorras olev isik (vt punkt 8) suudaks
iseenda kohtuasja tõhusalt esitada. Seda arvamust on kinnitanud valitsuse vastused Kohtu
küsimustele. Nendest vastustest nähtub, et ajavahemikus jaanuarist 1972 detsembrini 1978
Iirimaal alustatud 225-s abielusuhete kohtuliku lõpetamise menetluses esindas hagejat eranditult
iga kord advokaat (vt punkt 11).
Kohus järeldab eelneva põhjal, et võimalus isiklikult pöörduda High Court'i ei kindlusta kaebajale
reaalset õigust pöörduda kohtusse ning järelikult ei kujuta see võimalus endast siseriiklikku
õiguskaitsevahendit, mille kasutamist nõuab artikkel 26
(vt punkti 19 alapunkt b).
25Valitsus püüab eristada käesolevat kohtuasja ja Golderi kohtuasja sel põhjusel, et viimasena
nimetatud kohtuasjas takistas võimalust pöörduda kohtusse riigi poolt seatud tõke - siseministri
keeld pidada nõu advokaadiga. Valitsus jääb arvamusele, et vastupidiselt eelnevale puudub
käesolevas kohtuasjas riigi tegevusest tulenev tõke ja riigipoolne tahtlik katse takistada kohtusse
pöördumist; väidetav kohtusse pöördumise võimaluse puudumine ei tulene ühestki
võimudepoolsest toimingust, vaid üksnes pr Airey isiklikust olukorrast, mille eest ei saa
konventsiooni kohaselt pidada vastutavaks Iirimaad.
Kuigi kahe kohtuasja faktid tõepoolest erinevad, ei nõustu Kohus järeldustega, mis valitsus nende
põhjal on teinud. Esiteks võib tegelik takistus olla konventsiooniga samamoodi vastuolus nagu
seaduslik takistus (eespool nimetatud Golderi kohtuotsus, lk 13, punkt 26). Pealegi vajab
konventsioonist tulenevate kohustuste täitmine teatud juhul riigi positiivset tegevust; sellises
olukorras ei saa riik jääda lihtsalt passiivseks ning "… ei saa vastandada tegevust ja tegevusetust"
(vt mutatis mutandis eespool nimetatud Marckxi kohtuotsus, lk 15, punkt 31 ja 10. märtsi 1972. a
De Wilde'i, Oomsi ja Versypi kohtuotsus. - Seeria A, nr 14, lk 10, punkt 22). Kohustus tagada
reaalne võimalus pöörduda kohtusse kuulub seda liiki kohustuste hulka.
26Valitsuse peamine argument tugineb Komisjoni arvamusest tehtavatele järeldustele, nimelt
sellele, et kõigis "tsiviilõiguste" üle otsustamisega seotud kohtu-asjades peab riik tagama tasuta
õigusabi. Tegelikult on konventsiooni ainuke otsene säte tasuta õigusabi kohta artikli 6 lõike 3
punkt c, mis käsitleb kriminaalmenetlust ja mille kohaldamine on piiratud; veelgi enam, vastavalt
Komisjoni loodud pretse-dendiõigusele ei garanteeri artikli 6 lõige 1 õigust saada tasuta õigusabi.
Valitsus lisab, et kuna Iirimaa tegi konventsiooni ratifitseerimisel artikli 6 lõike 3 punkti c suhtes
reservatsiooni, et piirata oma kohustusi kriminaalasjades antava õigusabi valdkonnas, ei või a
fortiori väita, et ta on vaikimisi nõustunud tagama piiramatu õigusabi tsiviil-asjades. Lõpuks ei
tuleks valitsuse arvates konventsiooni tõlgendamisega püüda saavu-tada lepinguosalise riigi
sotsiaalset ja majanduslikku arengut; selline areng saab olla üksnes järkjärguline.
Kohus on teadlik, et edasine sotsiaalsete ja majanduslike õiguste realiseerumine sõltub suurel
määral kõnealuses riigis valitsevast olukorrast, eelkõige finantsolukorrast. Teiselt poolt tuleb
http://www.nlib.ee/ENIDK/lahend_1.html (4 of 13) [11/05/2001 08:49:53] Euroopa Nõukogu Tallinna Info- ja Dokumendikeskus The Information and Documentation Centre on the Council of Europe, Tallinn
konventsiooni tõlgendada tänapäeva tingimuste valguses (eespool nimetatud Marckxi kohtuotsus,
lk 19, punkt 41), konventsioon on kavandatud selleks, et reaalselt ja praktiliselt kaitsta isikuid
valdkondades, mida selles käsitletakse (vt punkt 24). Kuigi konventsioonis on esile toodud olulised
tsiviil- ja poliitilised õigused, on paljudel neist sotsiaalne või majanduslik kaasmõju. Seetõttu leiab
Kohus samamoodi nagu Komisjongi: üksnes asjaolu, et konventsiooni tõlgendamine võib ulatuda
sotsiaalsete ja majanduslike õiguste sfääri, ei ole otsustavaks teguriks sellise tõlgendamise vastu;
puudub kindel jaotus, mis eraldaks selle sfääri konventsiooniga hõlmatud alast.
Kohus ei jaga valitsuse seisukohta Komisjoni arvamusest tehtavate järelduste suhtes.
Oleks ekslik üldistada seisukohta, et võimalus pöörduda isiklikult High Court'i ei taga pr Aireyle
reaalset õigust pöörduda kohtusse; selline seisukoht ei kehti kõigi "tsiviilõigusi ja -kohustusi"
käsitlevate kohtuasjade või kõigi nendesse kaasatud isikute kohta. Teatavatel juhtudel vastab
võimalus pöörduda isiklikult ilma advokaadi abita kohtusse artikli 6 lõike 1 nõuetele; võib olla
juhtumeid, mil selline võimalus tagab küllaldase võimaluse pöörduda isegi High Court'i. Palju
sõltub tõepoolest konkreet-setest asjaoludest.
Peale selle, kuigi artikli 6 lõige 1 tagab hagejale reaalse õiguse pöörduda kohtusse oma
"tsiviilõiguste ja -kohustuste" üle otsustamiseks, jätab see niisuguse eesmärgi saavutamiseks
kasutatavate vahendite vaba valiku riigile. Õigusabi skeem - mida Iirimaa praegu perekonnaõiguse
asjades ette näeb (vt punkt 11) - on üks nendest vahenditest, kuid on ka teisi, näiteks menetluse
lihtsustamine. Igal juhul ei ole Kohtu ülesanne soovitada, veel vähem ette kirjutada, milliseid
meetmeid tuleb võtta; konventsioon nõuab üksnes, et isik peaks saama kasutada oma reaalset
õigust pöörduda kohtusse tingimustel, mis ei ole vastuolus artikli 6 lõikega 1 (vt mutatis mutandis
27oktoobri 1975. a kohtotsus Belgia Politsei Riikliku Ühingu asjas. - Seeria A, nr 19, lk 18, punkt
39 ja eespool nimetatud Marckxi kohtuotsus, lk 15, punkt 31).
Punkti 24 lõpus olevad järeldused ei tähenda seetõttu veel, et riik peab tagama tasuta õigusabi
igas "tsiviilõigusi" käsitlevas vaidluses.
Kohus nõustub, et nii kaugele ulatuvate kohustuste olemasolu tunnistamine ei oleks kooskõlas
faktiga, et konventsioon ei sisalda õigusabisätteid selliste vaidluste jaoks, artikli 6 lõike 3 punkt c
käsitleb üksnes kriminaalmenetlust. Olenemata samalaadse klausli puudumisest tsiviilvaidluste
puhuks, võib artikli 6 lõige 1 ometi kohustada riiki tagama advokaadi abi juhul, kui selline abi on
reaalseks pöördumiseks kohtusse hädavajalik kas seetõttu, et eri tüüpi tsiviilvaidluste puhuks on
esindaja seadusega kohustuslikus korras ette nähtud, nagu seda on teinud teatud lepinguosalised
riigid, või menetluse või kohtuasja keerukuse tõttu.
Mis puutub Iiri reservatsiooni artikli 6 lõike 3 punkti c suhtes, siis seda ei saa tõlgendada
mõjutavana artikli 6 lõikest 1 tulenevaid kohustusi; järelikult ei ole nimetatud reservatsioon
käesoleval juhul oluline.
27Kaebaja ei suutnud leida endale advokaati, kes oleks nõustunud teda esindama abielusuhete
kohtuliku lõpetamise menetluses. Komisjon leidis, et põhjuseks, miks advokaadid, kellega kaebaja
oli konsulteerinud, ei olnud valmis teda esindama, oli kaebaja suutmatus tasuda menetlusega
kaasnevaid kulusid. Valitsus vaidlustas selle arvamuse, kuid Kohus loeb selle usutavaks ja talle ei
ole esitatud vastupidiseid tõendeid.
28Kõiki kohtuasja tehiolusid arvestades leiab Kohus, et pr Aireyle ei tagatud reaalset õigust
pöörduda High Court'i abielusuhete kohtuliku lõpetamise määruse taotlemiseks. Järelikult on artikli
6 lõiget 1 rikutud.
29Kaebaja on seisukohal, et kuna abielusuhete kohtulik lõpetamine on rahalisi vahendeid
omavatele isikutele kergemini kättesaadav kui isikutele, kellel need puuduvad, on ta "varandusliku
seisundi" tõttu diskrimineerimise ohver ja seega on rikutud artiklit 14 koostoimes artikli 6 lõikega 1.
Arvestades artikli 6 lõikesse 1 puutuvaid järeldusi, oli Komisjon arvamusel, et artikli 14 kohaldamist
ei ole tarvis kaaluda. Valitsus ei esitanud selle punkti osas oma seisukohta.
30Artikkel 14 ei eksisteeri sõltumatult: see moodustab konventsiooniga tagatud iga õiguse ühe
erilise elemendi (mittediskrimineerimine) (vt inter alia eespool nimetatud Marckxi kohtuotsus, lk
15-16, punkt 32). Neid õigusi käsitlevaid artikleid saab rikkuda eraldi ja/või koostoimes artikliga 14.
http://www.nlib.ee/ENIDK/lahend_1.html (5 of 13) [11/05/2001 08:49:53] Euroopa Nõukogu Tallinna Info- ja Dokumendikeskus The Information and Documentation Centre on the Council of Europe, Tallinn
Kui Kohus leiab, et ühtegi artiklit, millele tuginetakse kas üksi või koos artikliga 14, pole eraldi
rikutud, tuleb kohtuasi ka viimati nimetatud artikli alusel läbi vaadata. Teiselt poolt, kui Kohus leiab,
et on rikutud esimesena nimetatud artiklit eraldi käsitletuna, ei nõuta üldiselt sellist läbivaatamist.
Vastupidiselt toimitakse juhul, kui ilmne ebavõrdsus kõnealuste õiguste kasutamisel on kohtuasja
põhiaspekt, kuid see ei kehti käesolevas menetluses tuvastatud artikli 6 lõike 1 rikkumise suhtes;
järelikult ei pea Kohus vajalikuks vaadata kohtuasi läbi ka artikli 14 alusel.
31Pr Airey väidab, et jätnud tagamata kättesaadava kohtuliku menetluse perekonnaõiguse
asjades, ei ole Iirimaa austanud tema perekonnaelu, seega on rikutud artiklit 8, milles on
sätestatud:
"1. Igaühel on õigus, et austataks tema era- ja perekonnaelu, tema kodu ja kirjavahetussaladust.
2Avalikud võimud ei sekku selle õiguse kasutamisse muidu kui kooskõlas seadusega ja kui see
on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi
majandusliku heaolu huvides, korralageduse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise ja kõlbluse
kaitseks või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks."
Arvestades artikli 6 lõikesse 1 puutuvaid järeldusi, leidis Komisjon oma ettekandes, et ei ole vaja
kaaluda artikli 8 kohaldamist. Kohtuasja suulise arutamise ajal väitis Komisjoni esindaja siiski, et
ka selle artikli rikkumine on aset leidnud. Valitsus vaidlustas nimetatud väite.
32Kohus ei leia, et Iirimaa oleks "sekkunud" pr Airey era- või perekonnaellu: tema kaebuse
sisuks ei ole riigipoolne tegevus, vaid tegevusetus. Kuigi sisuliselt on artikli 8 eesmärgiks siiski
kaitsta isikuid avaliku võimu omavolilise sekkumise eest, ei tähenda see üksnes riigi kohustust
hoiduda sellisest rikkumisest: niisuguse eelkõige negatiivse kohustuse kõrval võivad selles
loomupäraselt sisalduda positiivsed kohustused era- või perekonnaelu tegelikuks austamiseks (vt
eespool nimetatud Marckxi kohtuotsus, lk 15, punkt 31).
33Mitmed era- ja perekonnaelu aspektid on Iirimaal seadusega reguleeritud. Mis puutub abiellu,
siis põhimõtteliselt on mees ja naine kohustatud koos elama, kuid teatud juhtudel on neil õigus
taotleda abielusuhete kohtuliku lõpetamise määrust; see tähendab tunnustada fakti, et nende era-
ja perekonnaelu kaitse vajab mõnikord kooselukohustusest vabastamist.
Era- ja perekonnaelu tegelik austamine kohustab Iirimaad tegema need kaitseabinõud vajaduse
korral kättesaadavaks igaühele, kes soovib neist abi leida. Kaebajale ei olnud need siiski reaalselt
kättesaadavad: et tema olukord ei võimaldanud tal pöörduda High Court'i (vt punktid 20-28), ei
saanud ta taotleda tegeliku lahuselu õiguslikku tunnustamist. Järelikult oli kaebaja artikli 8
rikkumise ohver.
34Kinnitades, et ta oli väidetava rikkumise tõttu ilma jäetud reaalsest õiguskaitsevahendist
riigivõimude ees, tugineb pr Airey lõpuks artiklile 13, milles on sätestatud:
"Igaühel, kelle käesolevas konventsioonis sätestatud õigusi ja vabadusi on rikutud, on õigus
tõhusale menetlusele enda kaitseks riigivõimude ees ka siis, kui rikkumise on toime pannud
ametiisik."
Arvestades artikli 6 lõikesse 1 puutuvaid järeldusi, arvas Komisjon, et artikli 13 kohaldamist ei ole
vaja kaaluda. Valitsus ei avaldanud selle punkti osas oma seisukohta.
35Pr Airey soovis Iiri õiguse alusel kasutada oma õigust alustada menetlust abielusuhete
kohtulikuks lõpetamiseks. Kohus leidis juba, et selline menetlus käsitleb "tsiviilõigusi" artikli 6 lõike
1 tähenduses (vt punkt 21), samuti seda, et artikli 8 kohaselt on Iirimaa kohustatud nende
kasutamise võimaluse pr Aireyle reaalselt kättesaadavaks tegema, nii et ta võiks korraldada oma
eraelu (vt punkt 33). Kuna artikkel 13 ja artikli 6 lõige 1 käesolevas kohtuasjas osaliselt kattuvad,
ei pea Kohus vajalikuks otsustada, kas on aset leidnud esimesena nimetatud artikli nõuete
eiramine: need nõuded ei ole nii ranged, kui on viimasena nimetatud artikli omad ja on seetõttu
täielikult nendega kaetud (vt mutatis mutandis eespool nimetatud 18. juuni 1971. a De Wilde'i,
Oomsi ja Versypi kohtuotsus, lk 46, punkt 95).
http://www.nlib.ee/ENIDK/lahend_1.html (6 of 13) [11/05/2001 08:49:53] Euroopa Nõukogu Tallinna Info- ja Dokumendikeskus The Information and Documentation Centre on the Council of Europe, Tallinn
36Kohtuasja arutamisel teatas kaebaja õigusnõustaja Kohtule, et juhul kui Kohus tuvastab
konventsiooni rikkumise, taotleb tema klient artikli 50 alusel kolmes punktis õiglast hüvitust:
õiguskaitsevahendite reaalne kättesaadavus abielu purunemise korral; rahaline hüvitis tema
vaeva, kannatuste ja psüühiliste üleelamiste eest; rahaline hüvitis kantud kulude eest, peamiselt
kõrvalkulutused, advokaaditasud ja muud eritasud. Kahe viimasena mainitud hüvitise suurus ei ole
määratud.
Artikli 50 kohaldamise kohta ei esitanud valitsus mingeid märkusi.
37Järelikult, kuigi küsimus on tõstatatud kohtureglemendi punkti 47 bis alusel, ei ole nimetatu
otsustamiseks valmis. Seetõttu on Kohus kohustatud küsimuse menetlusse jätma ning arvestades
vastustava riigi ja kaebaja vahelise kokkuleppe võimalust, määrama kindlaks edasise menetluse
(kohtureglemendi punktid 50.3 ja 50.5).
I. Valitsuse esmaste kaitseväidete kohta
1) lükkab ühehäälselt tagasi valitsuse kaitseväite kaebuse põhjendamatuse kohta;
2) lükkab kuue poolthäälega ühe vastu tagasi esimese osa valitsuse kaitseväitest, et siseriiklikud õiguskaitsevahendid ei olnud ammendatud (otsuse põhjendava osa punkti 19 alapunkt a);
3) ühendab ühehäälselt viimati mainitud kaitseväite teise osa arutamise sisulise arutamisega (põhjendava osa punkti 19 alapunkt b), kuid pärast tehiolude läbivaatamist lükkab selle kuue
poolthäälega ühe vastu tagasi;
II. Kohtuasja tehiolude kohta
4) leiab viie poolthäälega kahe vastu, et on rikutud konventsiooni artikli 6 lõiget 1 eraldi käsitletuna;
5) leiab nelja poolthäälega kolme vastu, et kohtuasja ei ole vaja läbi vaadata artikli 14 alusel koostoimes artikli 6 lõikega 1;
6) leiab nelja poolthäälega kolme vastu, et on rikutud artiklit 8;
7) leiab nelja poolthäälega kolme vastu, et kohtuasja ei ole vaja läbi vaadata artikli 13 alusel;
8) leiab ühehäälselt, et artikli 50 kohaldamise küsimus ei ole otsustamiseks valmis; järelikult,
a) jätab kogu nimetatud küsimuse menetlusse;
b) kutsub Komisjoni üles esitama Kohtule kahe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest oma märkused selle küsimuse kohta, sealhulgas teatama mis tahes kokkuleppest, millele valitsus
ja kaebaja võivad jõuda;
c) jätkab menetlust. Koostatud inglise ja prantsuse keeles, kusjuures mõlemad tekstid on autentsed, Inimõiguste majas
Strasbourgis üheksandal oktoobril tuhande üheksasaja seitsmekümne üheksandal aastal.
Gérard J. WIARDA
Marc-André EISSEN
Kohtusekretär
President
Vastavalt konventsiooni artikli 51 lõikele 2 ja kohtureglemendi punktile 50.2 on käesolevale
kohtuotsusele lisatud järgmised eriarvamused:
http://www.nlib.ee/ENIDK/lahend_1.html (7 of 13) [11/05/2001 08:49:53] Euroopa Nõukogu Tallinna Info- ja Dokumendikeskus The Information and Documentation Centre on the Council of Europe, Tallinn
G. J. W
M.-A. E.
Kuna ma ei saa nõustuda kohtuotsuse peamise suundumuse ja põhijäreldustega, esitan ma
kõigepealt üldise seisukoha ja seejärel käsitlen lühidalt konventsiooni eri artiklitele tuginevaid
kohtuotsuse üksikuid punkte.
A. Üldised märkused
Ei ole vaidlustatud, et konventsiooni alusel ei ole õigus saada tasuta õigusabi tsiviilasjades. Selle
tunnustamist võib järeldada arvukate kohtuasjade ja sündmuste arengu põhjal, mis viisid 1978. a
märtsis Ministrite Komitee resolutsiooni (78) 8 vastuvõtmiseni. Sellele eelnes tihe mõttevahetus ja
kaastöö selles valdkonnas õigusabi ja nõuande tagamise vajalikkuse kohta. Resolutsioon soovitab
liikmesriikide valitsustel "vastavalt vajadusele võtta või tugevdada meetmeid, mida nad peavad
vajalikuks resolutsiooni lisas esitatud põhimõtete järkjärguliseks rakendamiseks". Need põhimõtted
hõlmavad tasuta õigusabi ja nõuande vaestele isikutele. Viide nende põhimõtete järkjärgulisele
rakendamisele näitab, et mitme lepinguosalise riigi seisukohad olid erinevad. Kohus on teadlik, et
vastustav valitsus kehtestab õigusaktid õigusabi tagamiseks perekonnaõiguse asjades enne 1979.
a lõppu. Arvestades riikide üldist viivitamist sotsiaalreforme ette nägevate õigusaktide
kehtestamisel, ei näita käesolev kohtuasi ülemäärast viivitamist Ministrite Komitee soovituse
täitmisel.
Kaebaja, olles teadlik, et konventsioonis ei ole sätestatud õigust saada tasuta õigusabi, väidab, et
sellise õigusabi puudumisega piirati tema õigust pöörduda High Court'i. Selle väite toetuseks on
osutatud Golderi kohtuotsusele. Siiski tuleb juhtida tähelepanu sellele, et Golderit takistas
kohtusse pöördumast tegevuses väljendunud keeld. Ent pr Aireyl ei ole High Court'i pöördumiseks
ühtegi takistust või tõket. Ehkki igal tavalisel inimesel on õigus ja vabadus alustada ja jätkata
tsiviilmenetlust ükskõik millises Iiri kohtus ilma mõne juriidilise kutseala esindaja abita või
sekkumiseta tema abistamiseks, ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et pr Airey püüdnuks
ametlikult või mitteametlikult pöörduda High Court'i või sellega suhelda. Samal ajal näitavad pr
Airey esitatud dokumendid, et ta suhtles vabalt Euroopa Inimõiguste Komisjoniga ja jätkas
pikaleveninud kirjavahetust kirikuvõimudega abielu tühistamise küsimuses.
"Vagrancy" kohtuasjas loeti rikkumiseks seik, et riik ei näinud seadusega ette ühtegi pädevat
õigusemõistmise volitustega institutsiooni konventsiooni artikli 5 lõikele 4 tuginevate kaebuste
lahendamiseks. Käesolevas kohtuasjas selline tegematajätmine puudub. Sajandivanune
õiguskaitsevahend saada High Court'ist abielusuhete kohtulik lõpetamine on pr Aireyle ikka veel
kättesaadav. Selle õiguskaitsevahendi arhailisus ja edukale hagejale antav piiratud vabastus on
toonud kaasa selle, et seda vahendit kasutatakse kohtuasjades üha vähem ja vähem. On siiski ka
teine põhjus. Selle menetluse kirjeldamine a mensa et thoro abielulahutuse hagina tekitab
segadust, sest selle tulemuseks on üksnes abikaasade abielusuhete lõpetamine, mitte aga lahutus
selle mõiste tavatähenduses, see tähendab lahutus a vinculis . Abielusuhted võib palju kergemini
lõpetada poolte kokkuleppel ning kui soovitakse kaitset ähvarduste ja füüsilise vägivalla vastu,
võib saada kohalikust kohtust tõkestusmääruse. A mensa et thoro abielulahutuse hagi alusel
määratud abielusuhete kohtulik lõpetamine ei muuda poolte perekonnaseisu ega lõpeta abielu.
Samal ajal nõustun ma, et pr Airey valida jääb õiguslik menetlus, mida ta soovib järgida.
Võib-olla on kohane osutada faktidele ja ettekande lõike 14 hoiatavale märkusele, et Komisjon ei
teinud mingit järeldust Timothy Airey käitumist puudutavate asjaolude ja tema vastu esitatud
kaebaja väidete kohta. On piisavalt tõendusmaterjali, et Aireyde abielu on karile jooksnud. On
arusaadav, et Timothy Aireyd kirjeldab tema naise õigusnõustaja vägivaldse ja joodikust
http://www.nlib.ee/ENIDK/lahend_1.html (8 of 13) [11/05/2001 08:49:53] Euroopa Nõukogu Tallinna Info- ja Dokumendikeskus The Information and Documentation Centre on the Council of Europe, Tallinn
abikaasana, kelle eest tema naine pidevas hirmus kõrvale hoidub. Millised on faktid? Ainult ühel
korral algatas pr Airey oma abikaasa vastu kohtumenetluse vägivallateo tõttu ning jaanuaris 1972
trahvis kohtunik kohtualust 25 penniga ja keeldus tema edasise käitumise kohta kirjalikku
kohustust määramast. Kohtuniku tegevust õigustab asjaolu, et alates 1972. aastast ei esitanud
Timothy Airey naine tema vastu ühtegi kaebust ühegi lähenemiskatse, ähvarduse või ühisesse
kodusse sisenemise katse tõttu. Veelgi enam, kuni töötuks jäämiseni detsembris 1978 maksis
Timothy Airey kohtu poolt väljamõistetud elatist. Tegelikult on lõpptulemusena mehe ja naise vahel
täielik abielusuhete lõpetamine toimunud. Mind hämmastab eriti see, et ei ole tehtud ühtegi katset
saada Timothey Aireylt ütlusi, välja arvatud väite kohta, et ta keeldus tulemast oma naise
advokaadi büroosse abielusuhete lõpetamise lepingut alla kirjutama. On kahetsusväärne, et
Kohus ei pea vajalikuks esineda hr Airey käitumise kommenteerimisest hoidumisel sama
mõõdukalt kui Komisjon.
Teine põhjus, miks abielusuhete lõpetamiseks kasutatakse kohtulikku õiguskaitsevahendit nii
vähestel juhtudel, on muidugi see, et määrus ei lahuta abielu. On mõnevõrra naiivne öelda, et
lahutus a vinculis oli iirlastele kättesaadav Ühendkuningriigis 1857. aastast 1922. aastani, sest
sellega kaasnes kohtumenetlus esimeses astmes Iirimaal ja seadusandlikult mõjuka Lordidekoja
sekkumine abielusuhete lõpetamiseks. Tegelikkus näitab midagi muud: ajavahemikus 1857-1922
kasutati seda õiguskaitsevahendit napilt üle 20 korra, seega on täiesti vale öelda, et see tagas
tavalistele Iiri kodanikele võimaluse abielu seaduslikult lahutada.
Praeguses Iiri põhiseadusest tulenevas seisukohas ei ole kahtlust. Mõnele kohtuliikmele võib olla
pisut võõras hinnata selle positsiooni jäikust, kuid tuleb meeles pidada, et üle sajandi asetas õigus
Iirimaal abielulahutuse saavutamise teele palju takistusi.
Kohus on alati hoolikalt hoidunud andmast soovitusi ja tegemast ettepanekuid liikmesriikidele
konstitutsiooniliste muudatuste või üldise seadusloome küsimustes.
Abielulahutuse võimaldamiseks on mõnegi liikmesriigi õiguses toimunud viimasel ajal mitmeid
muudatusi. Ma ei tea, et kunagi oleks väidetud, et konventsiooni mõni artikkel nõuab või keelab
abielulahutust käsitlevaid õigusakte. Abielulahutust võimaldavates seadustes on suuri erinevusi ja
on üsna arusaadav, et seda jäika positsiooni, mis konstitutsioonist tulenevalt praegu Iirimaal
valitseb, on raske täielikult mõista ja hinnata neil, kelle elukohariigis võib abielu kergesti ja kiiresti
lahutada.
B. Üksikud märkused kohtuotsuse kohta
Punkt 11
30 juhul 255st tehti määrus, mis toetab minu seisukohta, et see arhailine menetlus annab
paljudele abieluvaidlustesse segatud pooltele piiratud edasikaebevõimaluse ning seda
kasutatakse peamiselt laste eestkoste või ühisvara jagamise küsimustes. Kohut ei ole
informeeritud, kas Timothey Airey oleks end hagi vastu kaitsnud või vaielnud abielusuhete
kohtuliku lõpetamise vastu; meile on teada, kuidas ta käitus alates 1972. aastast, tegemist on
elatise maksmise kohustuse järgimise ja tegelikult abielusuhete lõpetamise olukorra
tunnustamisega. Statistiliste andmete alusel ammendava juhendi andmine kõigi
abikaasadevaheliste abieluvaidluste puhuks valmistaks tõenäoliselt pettumuse ning paljudel
juhtudel ei võimalda mehe ja naise vaheliste intiimsuhete delikaatsus ja mitmekesisus andmete
töötlemist arvutiga.
Punkt 13
Miski ei toeta väidet, et Timothey Airey puhul oleks kunagi päevakorrale tõusnud soovitatav
alkoholismiravi; ning arvestades, et kuni 1978. aastani oli tal töökoht ja ta maksis aastaid elatist,
peaks iga kohtuotsus neid asjaolusid tunnustama. Ma ei tea, et ühelgi maal eksisteeriks tõhus või
tulemuslik süsteem, mille abil panna oma kohustusi mittetäitvat rahatut abikaasat täitma tema
varalisi kohustusi.
Punkt 18
Minu arusaamise kohaselt seisnes tegematajätmine "Vagrancy" kohtuasjas selles, et Belgia riik ei
olnud vastu võtnud seadusi, mis tagaksid konventsiooni artikli 5 lõike 4 alusel kaebuste
läbivaatamiseks ja otsustamiseks sõltumatu õigusemõistmise volitustega institutsiooni olemasolu.
Käesolevas kohtuasjas ei esine sellist tegematajätmist või puudust ning õigusemõistmise
http://www.nlib.ee/ENIDK/lahend_1.html (9 of 13) [11/05/2001 08:49:53] Euroopa Nõukogu Tallinna Info- ja Dokumendikeskus The Information and Documentation Centre on the Council of Europe, Tallinn
volitustega institutsioon, nimelt High Court, on juba aastaid eksisteerinud. Seetõttu ei ole
nimetatud kohtuasi käesoleval juhul asjakohane.
Punkt 19
Erinevalt mõnest teisest maast tunnustatakse Iiri õiguse kohaselt, et igal isikul on ilma advokaadi
abita õigus taotleda High Court'ist abi ja algatada menetlust. Käesolevas kohtuasjas olnuks oluline
ja aidanuks mind High Court'i selgitus, kas pr Airey poolt Komisjonile esitatud andmeid oleks
kohtulikku abielusuhete lõpetamist taotleva hagi alusena aktsepteeritud või mitte. Tõendite
puudumisel selles olulises küsimuses peab tõusetuma kahtlus ja ma ei leia artikli 6 rikkumise
kindlakstegemiseks nõutavat tõestust.
Punkt 20
Minu jaoks on käesolev kohtuasi ja Golderi kohtuotsus selgelt erinevad. Pr Airey suhtes ei
rakendatud ühtegi keeldu ega takistust. Sellise õigusabi puudumist, mille tagamist tsiviilasjas
konventsioon ette ei näe, ei saa ega tohi minu arvates käsitleda rikkumisena, kui pole tõendeid,
mis näitaksid, et High Court ei oleks pr Airey kaebust vastu võtnud.
Punkt 24
Ma olen nõus, et konventsiooni alusel garanteeritavad õigused peavad olema reaalsed.
Käesolevas kohtuasjas peaks küsimus olema lihtne, nimelt: kas oli tõendeid julmuse kohta? Leida
niiviisi esitatud kohtuasjas, et tegemist on artikli 6 rikkumisega, tähendaks eemalduda põhimõttest,
mida mina pean fundamentaalseks - selle põhimõtte kohaselt peab konventsiooni rikkumine olema
kindlalt tõendatud, mitte aga oletatav tõendite puudusel selle kohta, et High Court ei oleks
arutanud pr Airey kohtuasja tema enda esitatuna. Seoses punktiga 11 tegin ma eespool märkusi
üksikute juhtumite kohta, mil hagi jõudis määruse staadiumisse. Ma viitaksin veel kord oma
üldistele märkustele Iiri abieluõiguse ainulaadsuse kohta ning nende inimeste kogetud raskuste
kohta, kes ei tunne selle ajalugu ja tunnusjooni.
Punkt 25
Ma pean kirjalikult jäädvustama, et ei nõustu Kohtu järeldustega selles punktis. Muidugi, kui oli
tõend takistuse kohta, tähendab see takistus konventsiooni rikkumist. Ma pean taas kordama, et
käesoleval juhul selline tõend puudub ning meid on jäetud oletuste meelevalda ja tegema
tõenäolisi järeldusi.
Punkt 26
Kohus oli sunnitud tunnustama, et artikli 6 kohane võimalus pöörduda High Court'i ei nõua mitte
igal juhul advokaadi abi või tema sekkumist. Habeas Corpus'e avaldus esitatakse sageli mõnele
High Court'i kohtunikule kõige mitteametlikumal viisil ja ilma õigusabita ning seda võib kasutada
igasuguse kaevatava vabaduse piiramise puhul, isegi kui see tõusetub tsiviilvaidluses. Selle
tunnustamisest hoolimata ei leia Kohus siiski, et pr Airey olukord sarnaneks sellega, kui ta
esitanuks kaebuse enda või oma alaealise lapse ebaseadusliku eestkoste kohta.
Punkt 27
Kohtuasjast ei ilmne, et mõni arvukatest advokaatidest, kellega pr Airey konsulteeris, oleks
andnud ütlusi või selgitusi või et neid oleks taotletud. Taas on meil kohtuotsuses näide
järeldustest, mis on tehtud ilma kindlate tõenditeta. "Usutavusele" tugineva põhistusega ei saa
minu meelest otsustada, et konventsiooni oleks rikutud.
Punkt 28
Käesolevas arvamuses esitatud põhjustel ei leia ma artikli 6 lõike 1 rikkumist.
Punktid 29 ja 30
Ma ei leia, et oleks tõendatud diskrimineerimine artiklite 6 ja 14 järgi.
Punktid 31-33
Juba eespool nimetatud põhjustel ei leia ma, et oleks aset leidnud artikli 8 rikkumine.
Punktid 34 ja 35
Eespool esitatud arvamusest järeldub, et artikli 13 rikkumist ei ole aset leidnud.
http://www.nlib.ee/ENIDK/lahend_1.html (10 of 13) [11/05/2001 08:49:53] Euroopa Nõukogu Tallinna Info- ja Dokumendikeskus The Information and Documentation Centre on the Council of Europe, Tallinn
Punktid 36 ja 37
Artikli 50 järgne hüvituse küsimus tuleb muidugi menetlusse jätta.
Käesolevas kohtuasjas ei vaieldud selle üle, kas kaebaja pr Johanna Airey suudab tasuda
täielikult esinduse eest kohtus selleks, et pöörduda Iirimaa High Court'i abielusuhete kohtulikuks
lõpetamiseks. Ta väitis, et on rikutud konventsiooni artikleid 6, 8, 13 ja 14. Kohtuasja tehioludega
seotud õiguslikud seisukohad on vastustava riigi valitsus muutnud keeruliseks Kohtu ees korratud
argumendiga, et käesoleva kohtuasja pidanuks Komisjon tunnistama vastuvõetamatuks.
Minu arvates on lubatav alustada kohtuasja sisulist läbivaatamist, küsides, kas vastustava riigi
valitsus on konventsiooni alusel kohustatud tagama kaebajale õigusabi ja seega tegema talle
rahaliselt võimalikuks pöörduda High Court'i abielusuhete kohtulikuks lõpetamiseks.
Vaidlus ei käi selle üle, kas kaebajal on formaalses mõttes võimalus pöörduda High Court'i. Ei ole
olemas ühtegi õigusnormi ega ministri või ametiisiku otsust, mille kohaselt kaebaja ei või kasutada
High Court'i võimaldatavaid õiguskaitsevahendeid.
Järelikult raskused, mis kaebaja arvates takistavad tal kasutamast Iiri õigusega talle formaalselt
avatud õiguskaitsevahendeid, on oma olemuselt reaalsed. Need raskused ei puuduta või
puudutavad üksnes väga väikeses ulatuses makseid, mis kaebajal tulnuks tasuda Iiri riigikassale.
Peamiselt tuleks tasuda advokaatidele, kes esindaksid kaebajat High Court'is.
Seda arvestades olen ma tulnud kõhklemata, kuid kahetsusega järeldusele, et kaebajal ei ole
põhjust esitada kaebust konventsiooni artikli 6 lõike 1 alusel. Ma leian, et selle sätte kohaselt ei ole
lepinguosalisel riigil kohustust tagada õigusabi tsiviilasjades, mis on käesoleva kohtuasja tegelik
küsimus. Isiku võime või võimetus nõuda konventsiooni alusel oma õigusi võib tuleneda mitmest
põhjusest, üks nendest on tema majanduslik olukord. On muidugi kahetsusväärne, et see nii on.
Olukorra parandamiseks on konventsiooni ratifitseerinud riigid võtnud ja võtavad veelgi arvukalt
meetmeid, soodustades seega majanduslikku ja sotsiaalset arengut selles maailma osas, kus
meie asume. Konventsiooni aluseks olevad ideed, samuti nagu konventsiooni sõnastuski, näitavad
selgelt, et konventsioon käsitleb teisi probleeme kui need, millega me käesolevas kohtuasjas
kokku puutume. Sõda vaesuse vastu ei saa võita inimõiguste ja põhivabaduste kaitse
konventsiooni laiendava tõlgendamise kaudu. Kui konventsioon peab rahalist suutlikkust kasutada
konventsiooniga garanteeritud õigusi nii tähtsaks, et seda tuleb lugeda õiguse lahutamatuks
osaks, siis on see nii sõnastatud. Seda kinnitab artikli 6 lõige 3. Kui asi ei ole nii, siis ei ütle
konventsioon midagi selle kohta, millal ja kas rahalised vahendid peavad olema kättesaadavaks
tehtud. Iga teistsugune konventsiooni tõlgendus, vähemalt praeguses inimõiguste arengu
staadiumis, tooks esile probleeme, mille ulatust ja keerukust on raske ette näha, kuid mis
kahtlemata väljuksid konventsiooni ja sellega loodud institutsioonide pädevuse piirest.
Mis puutub konventsiooni artikli 8 väidetavasse rikkumisse, siis on selge, et see on seotud
samade faktidega, mis kaebus artikli 6 lõike 1 alusel. Järeldus, et pr Airey era- ja perekonnaelu
austamise kohustuse alla kuulub ka kohustus aidata tal taotleda High Court'is abielusuhete
kohtulikku lõpetamist, on minu arvates artikli 8 väheveenev tõlgendus. Leian, et sellega seoses on
piisav viidata sellele, mis on eespool öeldud konventsioonijärgse kohustuse puudumise kohta
anda rahalist toetust. Ma pean seda artikli 8 suhtes sama tähtsaks kui artikli 6 lõike 1 suhtes. Kuigi
ma arvan, et käesoleval juhul ei ole tegemist artikli 6 lõike 1 ega artikli 8 rikkumisega, ei saa
eitada, et kohtuasja tehiolud jäävad nende sätete reguleerimisalasse. Järelikult on õiguslik
võimalus tuvastada ühe või mõlema eespool nimetatud artikli rikkumine koostoimes artikliga 14.
Artiklis 14 sätestatakse muu hulgas, et konventsioonis ettenähtud õiguste kasutamine peab olema
tagatud, diskrimineerimata kedagi varandusliku seisundi alusel. Ei ole seaduslikke takistusi, mis
tõkestaksid kaebaja pöördumist High Court'i. Väidetud raskused on tegelikku laadi. Peale selle
avalduvad need pigem kaebaja suhtlemises juriidilise elukutse esindajate kui Iiri valitsusega.
Seetõttu ja eespool avaldatud põhjenduste alusel leian, et käesoleval juhul ei ole tegemist artikli
14 rikkumisega.
Väites, et tal ei olnud artikli 6 lõikega 1, artiklitega 8 ja 14 tagatud kaitse taotlemisel "riigivõimude
http://www.nlib.ee/ENIDK/lahend_1.html (11 of 13) [11/05/2001 08:49:53] Euroopa Nõukogu Tallinna Info- ja Dokumendikeskus The Information and Documentation Centre on the Council of Europe, Tallinn
ees tõhusat õiguskaitsevahendit", toetus kaebaja konventsiooni artiklile 13. Valitsus ega Komisjon
ei esitanud oma seletuskirjas ega asja suulisel arutamisel artikliga 13 seotud argumente.
Komisjoni ettekandest nähtub, et kaebaja väitel seisnes rikkumine selles, et tasuta õigusabi
süsteemi puudumist ei korvanud alternatiivsed õiguskaitsevahendid. See väide eeldab artikli 6
lõike 1, artiklite 8 ja/või 14 rikkumist, järelikult ei ole see minu seisukohast lähtudes kehtiv. Teine ja
võib-olla veel olulisem argument oleks olnud, et kuna kaebaja väitis oma konventsioonist
tulenevate õiguste rikkumist, oli tal õigus kasutada tõhusat õiguskaitsevahendit, selleks et
kontrollida, kas tal oli õigus saada õigusabi või mitte. See argument olnuks kooskõlas Klassi jt
kohtuasjas tehtud otsusega . Ent seda argumenti Kohtule ei esitatud ja puuduvad tõendid, et
kaebaja ei oleks võinud kasutada kõigile kodanikele kättesaadavaid vahendeid pöördumaks
käesolevas kohtuasjas ilma tõkestavalt kõrgete kuludeta valitsuse poole või kohtusse. Seetõttu ei
leia ma, et käesoleval juhul on tegemist artikli 13 rikkumisega.
Oma suureks kahetsuseks ei saanud ma nõustuda Kohtu enamusega kolmes punktis. Minu
eriarvamuse põhjustasid järgmised asjaolud.
1Kaebaja väidab, et koostoimes artikli 6 lõikega 1 on rikutud konventsiooni artiklit 14. Eriti kaebab
ta selle üle, et on varandusliku seisundi alusel diskrimineeriva kohtlemise ohver: arvestades tema
varanduslikku olukorda ei lubanud abielusuhete kohtuliku lõpetamise suured kulud tal kohtusse
pöörduda.
Nimetatud nõude oleks Kohus pidanud läbi vaatama. Ühelt poolt, järgides sama lähenemisviisi,
mis on kohtuotsuses, ja arvestades selle sõnastust (punkt 30), ei saa olla kahtlust selles, et
kõnealust nõuet esitades kaebas kaebaja kohtlemise "ilmse ebavõrdsuse" peale, mis lähtus
varanduslikust seisundist ja on kohtuasja põhiaspekt. Teiselt poolt ei vabasta asjaolu, et Kohus
tuvastas eraldi käsitletuna artikli 6 lõike 1 rikkumise, teda kohtuasja edasisest läbivaatamisest ka
artikli 14 alusel. Minu arvates ei ole kohtuotsuse punkt 30 õige, kuna seab artikli 14
arvessevõtmise sõltuvusse sellest, kas esineb üksikõigust ettenägeva konventsioonisätte rikkumist
või mitte. Diskrimineerimine konventsiooniga kaitstud õiguste kasutamisel on vastuolus artikliga
14, sõltumata sellest, kas selline diskrimineerimine leiab aset nimetatud õiguse rikkumise piires või
väljaspool seda. Artikli 14 tähenduses peab sõna "kasutamine" hõlmama kõiki olukordi, mis võivad
esineda ühelt poolt konventsiooniga kaitstud õigustest ilmse keeldumise ja teiselt poolt selle
õiguse täielikult siseriiklikusse süsteemi inkorporeerimise vahel. Seetõttu vastan ma jaatavalt
küsimusele, kas oli vaja otsustada artikli 14 võimaliku rikkumise üle koostoimes artikli 6 lõikega 1
(kohtuotsuse resolutsiooni punkt 5).
2Ma hääletasin artikli 8 rikkumise puudumise poolt (kohtuotsuse punktid 31-33 ja resolutsiooni
punkt 6). Tegelikult ei suutnud ma selle sättega otseselt või kaudselt kaitstud õiguse rikkumisest
aru saada. Minu arvates näitavad Kohtule esitatud asjaolud rikkumist, mis ei käi õiguse olemuse
kohta, vaid selle protsessuaalse pealisehituse kohta ning on järelikult kaitstud ja hõlmatud artikli 6
lõikega 1.
3Minu arvates oleks Kohus pidanud läbi vaatama artikli 13 rikkumisel põhineva nõude
(kohtuotsuse punktid 34-35 ja resolutsiooni punkt 7). Artikli 6 lõikes 1 käsitletud kohtulik menetlus
puudutab tsiviilõigusi, käesoleval juhul õigust abielusuhete kohtulikule lõpetamisele. Teiselt poolt
osutab artiklis 13 nimetatud menetlus konventsiooniga kaitstud põhiõigustele, käesoleval juhul
artikli 6 lõikest 1 tulenevale õigusele pöörduda kohtusse. Järelikult need kaks sätet ei kattunud ega
hõlmanud ka üks säte teist.
Publications of the European Court of Human Rights. Series A: Judgments and Decisions.
Prima facie - esmapilgul usutav. - Tlk.
Vt 6. veebruari 1981. a. kohtuotsus eraldi artikli 50 alusel (seeria A, nr 41). - Toim.
http://www.nlib.ee/ENIDK/lahend_1.html (12 of 13) [11/05/2001 08:49:53] Euroopa Nõukogu Tallinna Info- ja Dokumendikeskus The Information and Documentation Centre on the Council of Europe, Tallinn
A mensa et thoro - "lahutus lauast ja voodist". Osaline või kvalifitseeritud lahutus, mille
tulemusena pooled eraldatakse üksteisest ja neil on keelatud koos elada, ilma abielu tegelikult
lahutamata. - Tlk.
A vinculis - lahutus abielusidemetest. Mehe ja naise täielik, lõplik abielusidemete purustamine
ning poolte täielik vabastamine abielukohustustest. - Tlk.
6septembri 1978. aasta kohtuotsus. - Seeria A, nr 28, lk 28_29, punktid 62_64.
http://www.nlib.ee/ENIDK/lahend_1.html (13 of 13) [11/05/2001 08:49:53]
Text from our archive (European Court of Human Rights, HUDOC). © Council of Europe / European Court of Human Rights. Reuse permitted with attribution; the Court's translations into languages other than English and French are not authoritative.